KASVATUSE KLASSIKA
mässumeelseteks ja isemõtlejateks. Ent see vastab tõele vaid suhetes oma vanematega.
Endasuguste hulgas alluvad nad äärmiselt kuulekalt sellele, mida nende eakaaslased õigeks
peavad.
Lapse moraalses arengus on otsustav osa tema vanematel ja perekonnal.
Lapsed imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad (ka kiitus ja
karistus on tähtsusetumad kui konkreetsed teod).
Nii omandatakse ka agressiivseid käitumismalle.
Kui vandaalitsejaid ei karistata (kui koolis näiteks vaadatakse nende korrarikkumistest
mööda), hakkavad ka teised lapsed kahtlema õiges käitumises. Me peame mingit
käitumismalli antud olukorras õigeks sedavõrd, kui palju me näeme teisi seda kasutamas.
Ka ebamäärased hirmud jm irratsionaalsed tunded omandatakse imiteerimise teel (näiteks
hirm pimeduse ees, ämblike kartus jms).
Üldjuhul ei imiteerita madala staatusega isikut ning ka ebameeldivat isikut. Mida suurem on