Valgustusajastu
6
lisandus ka sundvärbamine, mida teostas riik. Lisaks värbamisele rakendati mitmel pool riigialamate
rekuteerimiseks väeteenistusse ka sõjaväekohustust. Sõjaväkke mindi põhiliselt raha teenima, mõni üksik
liitus ka huvi pärast. Teenistusse võeti mehi kindla lepingu alusel ja suhteliselt pikaks ajaks, mõnikord ka
vanaudesni, see aga tähendas, et sõdur kaotas oma tsiviilelu.
Alaline armee jagunes endiselt kolmeks väeliigiks. Jalavägi oli varustatud piikide ja tulirelvadega.
Täägi kasutuselevõtuga kadusid piigid, ning jalaväe relvastus ühtlustus. Jalaväe peamiseks
organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2.-3. pataljonist. Ratsavägi jagunes kolmeks.
Ratsaväe tähtsus aga vähenes, kuna see oli kallis ja tavaliselt piirati kindluseid, kus polnud ratsaväest
kasu
annaabi.ee 
