Libahunt kava
läks vaid poolenisti korda- väliselt muutus küll hundiks, aga inimese meel jäi
pähe (ta ei jaksanud murda, ega ei oskanud ka ennast enam inimeseks tagasi
muuta); tagasi hobuse juurde minnes jooksis hobune eest ära; koju minnes
istus ta kolde nurka maha kust peremees ta leidis, ta vedas teda salasõnul
kolm korda vastupidi ümber kivi- nii sai ta jälle inimeseks.
· Peale juttu ütles jutustaja vanataadile: see jutt on küll väga ilus aga see ei
põhjenda veel midagi. Juut-Juhan võis sulle ka nalja ette luisata, sa ei ole teda
ikka ise oma silmaga näinud.
· Vanataat tõi põhjenduseks selle, et kui mitte seda, siis vähemalt on ta sarnast
lugu oma silmaga näinud.
· Jutustaja palus vanataadilt, et too ka selle loo ära jutustaks.
· Enne kui taat vastata sai, tõusis ema (poolpime) püsti ja jalutas minema.