Folkloristika alused
Thoms rahvaluulemõiste, nimetades seda sisuliselt minevikust pärit aineloendiks.
· Rahvas jagunes kolmeks: metsikud, kes ei osanud kirjutada, talupojad(alamkiht), kes olid samuti
kirjaoskamatud ja haritlased e eliit.
Valgustusajastu tähtsus: kirjakultuuri domineerimine tõrjus välja suulise rahvaluule ja seda hakati
koguma(Herder pani aluse Euroopa rahvaluule uurimisele ja kirjutas ,,Volkslieder", kus võrdlevalt eurooplaste
rahvalaulud). Samuti tõlgiti eeposeid vanasematest perioodidest. Üleüldine rahvuslus muutis rahvalaulud
päevakohaseks ja populaarseks. Riik hakkas huvi tundma oma rahva vastu ning tekkisid vastavad
teadusharud, mis huvitusid rahva elust, arvust ja mingil määral ka pärimusest. Kes on need inimesed, kes
meie maal elavad? 1846. aastal võttis Thoms juba kasutusele rahvaluule mõiste.
4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitlus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule