Minu (maalitud) kunstiajalugu
selgelt näha kurjust, valuoigeid, abipalveid maailmale, lootust, võitlust. Picasso on leidnud
täiesti uue lähenemise ajaloomaalile: ta on teinud kunstilistest pindadest tunded, mis valdasid
ühiskonda tol kohutaval ajaloosündmusel: Guenica linna pommitamisel. Maali ajaloolisust
rõhutab veel eriti tema must-valge koloriit ( mida võib ka pidada elu ja lootuse kadumise
metafooriks), mida vaadates meenuvad ajaloohõngulised vanasegased fotod. Mis kõige
olulisem, et väljendada tundeid, pole Picasso vajanud reaalset elu, reaalseid esemeid, ta on
kasutanud kahe värvi erinevaid varjundeid ja sakilisi kujundeid ning teeninud sellega
kunstiajaloolaste ja kriitikute asustava kummarduse. Must toon sel maalil sümboliseerib
negatiivses mõttes surma, kaotust, hävingut, agressiivsust, rõhumist. Kompositsiooni mõttes,
toob must värv „figuurid” siin hästi esile ja rõhutab nende ekspressiivsust. Erinevalt mustale