Noor-Eesti
Siiski ei taunitud kõigi varasemate
kirjanike töid.Näiteks avastasid ja tõstsid nooreestlased klassikaväärsena
esile Kr.J.Petersoni luule, mis kaua unustuses olnud oli. Teiseks
meelislüürikuks oli J.Liiv, kelle eest hoolitsesid nad juba enne rühmituse
loomist. Ilmuma hakkas sotsiaalseid ebasuhteid arvustavat ja
psühholoogiliselt tundlikumat kirjandust, mis oli vormilt viimistletum ja
mille nurgakiviks oli estetism. Nooreestlaste looming esindas
uusromantismi, mis erines vanaromantismist eelkõige keerulisema
maailmapildi ja modernsema väljendusviisi poolest. Imetletavaks tõsteti
üksikinimese iseseisvus. Näiteks Oksa luuletused ja prantsuse luule
tõlked tundusid alalehoidlikule lugejatele siivutud. Nooreestlaste teosed
olidki suunatud haritud lugejaskonnale, keda tol ajal Eestis paraku
hõredalt oli. Kokkuvõttes vastandus Noor-Eesti tegevus teravalt
varasemale kirjandusele ja see tekitas palju poleemikat.