Ülesanded. 1. 1. Miks ei viljeletud enam eesti kirjanduses 20.sajandi algul realistlikku ja vanaromantilist kujutamislaadi? 20. sajandi algul olnud ajaloosündmused ja võim vaheldusid kiiresti, mis suutis nendel keerulistel aegadel kirjandust mitte ainult elus hoida, vaid isegi uuendada ja populaarsust võita. Valitsesid uusromantilised voolud, millesse eriti 1920. aastate algul, ekspressioismi laialdase leviku perioodil,sugenes modernistlikku võttestikku ning vormilist mitmekesisust. Uuenemist tingisid ka oluliselt mujal Euroopas levinud
radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt. Ajalehtede rolli oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis, neis avaldati ka uuemat ilukirjandust. Kirjanduse üldilme · 19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika. · Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism. · 20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed. · Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare, M. Metsanurk jt. · Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi.(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv) · Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism. ( Ridala ja Enno luulekogud, Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III) · 1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki. · 1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu.