Taani raamatukultuur
minevikulugusid varjutab omapärane nukrus või ka nukker huumor: jutukogu ,,Sidimistuba"
1842, ,,Külaköstri päevik" 1824. Ta oli Jyllandi looduse ja rahva laulik.
Nii ilmneb ka lüürikas teatav tõelikkusele lähenemise tendents, tõmmates kindla piiri vana ja
uue romantismi vahele. Ometi kuuluvad kõik need luuletajad oma elutundelt ja maitselt veel
romantismi hilisemasse ajajärku (poeetilisse realismi) või vähemasti seisavad selle piirimail.
Teadlikku vanarealismi omab taani kirjandus ühes naiskirjanikus, proua Thomasine Christine
Gyllembourg-Ehrensvärd'is (Heibergi ema, 1773-1856), kes 18. saj. aatlevas vaimus käsitles
novellivormis kodanlikku kaasaega: eriti tuntud on tema teos ,,Argipäevalugu" 1828. Kuid
siinkohal pole tegu realismiga sõna tõsises mõttes.
Romantiline vool, enne oma otsustavat iganemist, annab veel kaks, ajajärku väärikalt ja
lahendavalt lõpetavat suurt kirjanikku. Üks neist oli kuulsate muinasjuttude autor H. Chr.
annaabi.ee 
