Arvo Pärdi film „Isegi kui ma kõik kaotan“
film väga dramaatiline. Olles sellel ajal, kui filmi lasti Kose Kultuurikeskuses,
vaimselt ja emotsiooniliselt väga räsitud, ei suutnud mu keha sellele enam vastu
panna. Ma vabandan sellepärast. Ma räägiks mõnest seigast selles filmis ja
kuidas mina seda endale tõlgendasin.
Esiteks see, kuidas ta näitas kaamerasse, et lind oli ta vihikusse ekskremendi
lasknud. Selle juurde oli pandud kellaaeg ja kuupäev, millal see lind sinna kakas.
Ma ei tea kui vanarahvaatarkus see on, aga minu vanemad ja vanavanemad on
ikka öelnud, et kui lind sulle või sinule kuuluvate asjade peale kakab, siis see
toob sulle õnne. Seda ma ei oska öelda, kas Arvo Pärdil läks sellel päeval või
isegi sellel nädalal hästi, kuid ma usun, et sellel võib tõepõhi all olla. Kasvõi
psühholoogiliselt vaadatuna: kui inimene midagi nii väga usub ja loodab, siis see
võibki täide minna, kuna ta hakkab seda moodi terve päev käituma. Ta näeb
asjades ainult head.