Helga Nõu raamatu "Kuues sõrm" ümberjutustus
Möödakäijatest ei
paku keegi abi, ainult vaatavad ning Karinale tundub, et itsitavad tema üle. Karina mõtleb siis, et
võiks sööma minna, ta teadis siin läheduses head kohvikut. Ta oli juba Wilde kohvikule üsna
lähedal kui ta märkas, et tal olid kingapaelad lahti, ta kummardas ja sidus need kinni. Kui ta jälle
pea püsti tõstis oleks ta nagu täiesti teises kohas, ükski koht ei tundunud tuttav. Ta sattus segadusse.
Ta ei saanud aru kuidas tema ees oli järsku vanaraamatupood. Miski tundmatu sisemine jõud sundis
teda raamatupoodi sisenema. Raamatupoes oli mingi eriskummaline lõhn. Karina käis raamatupoes
ringi, katsus erinevaid raamatuid nagu otsiks midagi kindlat kuid ei teadnud mida. Poes oli ka keegi
mees ratastoolis, Karina pani tähele , et mehe vasaku kõrvalesta ülemine osa oleks justkui ära
lõigatud. Järsku ilmus tema ette poemees: lühikest kasvu , tõmmu näo , süsimustade silmade ning
kuldsete prilliraamdega vanamees