Tallinna trammi eelkäija hoburaudtee oli kasutusel 1918. aastani. Sageli sõitsime poistega Peetri platsilt, praeguselt Vabaduse väljakult või Viru tänavalt Kadriorgu tänu sellele, et minu isapoolne tädi Anna oli konka peal piletimüüja ja lubas meil "jänestena" sõita. Tagasiteel mööda Jaani tänavat, praegust Pärnu maanteed rakendati enne Peetri platsi vaguni ette veel teine hobune, sest üks ei jõudnud konkat tõusul vedada. SuurKarja ja VanaPosti tänava ristmikul oli troskade seisukoht ning hobuste joogiküna. Reaalkooli ees ja Niguliste kiriku esisel väikesel platsil ootasid sõitjaid voorimehed. Lippasime poistega ka paljajalu linnatänaval ringi. See oli tol ajal moes. Toast läksime välja sandaalide või saabastega ja õues peitsime need varjulisse paika, et tagasi tulles uuesti tuppaminekuks jalga panna. Vahel tuli ette ka pahandusi, kui varbad juhtusid verised olema.