Vanausulised Eestis
aasta rahvaloenduse andmeil oli Tartus 438
vanausulist.
Peale 17. oktoobri manifesti 1905. aastal moodustati 20. septembril 1907 Tartus (pomooride
kogukond), kogukonda juhtis kolmeks aastaks valitav 9 liikmeline nõukogu juhatusega. 1913.
aastal kuulus nõukogusse Ivan Sõstsikov (esimees), Ivan Sokolov (esimehe asetäitja), Fjodor
Orlov, Pjotr Belobrov, Ivan Kolosenkov, Ilja Nikolajev, Ivan Annuskin, Ivan Polin, Fedot
Pekljovkin. Esimees oli Gavriil Sõstsikov
Kasepääl moodustati (vanapomooride), (fedossejevlaste kogukond), Kallastel
(vanapomooride), Mustvees pomooride kogukond- kokku registreeriti 6 kogukonda.
1917. aastal toimunud isemääramise ajajärgul, kui Eestimaaga ühendati Liivimaa eestlastega
asustatud maakonnad esitasid ka Liivimaa vanausulised taotluse Petrogradi, et vanausulistega
asustatud piirkonnal liidetaks autonoomse piikonnana Peipisiääre vene makonnana -
Venemaa, mitte Eestimaa koosseisu.