Mulle oli sümpaatsem Jürka, sest hoolimata oma rumalusele, oli ta aus ja erakordselt töökas. Ta pürgis siiralt õndsuse poole ja õppinud teiste käest, et õnn saabub ainult läbi töö, rühkis ta oma viimse päevani maa peal. Pole olemas alatumat inimest kui seda, kes kasutab endast ,,nõrgemaid" ära, nagu seda tegi Kaval-Ants. Kuigi ka Jürkal leidus pahesid, polnud ta kuri. Kui ta kellelegi isegi liiga tegi (näiteks sulasele, kes Lisetet võrgutas), siis oli see põhjendatult. Kuigi Vanapaganana oli tal võim inimesi hirmutada, ei kasutanud ta seda (vähemalt mitte teadlikult). 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? Jürka oli eeskujulik perepea, sest ta oli armastav ja rahulik. Ta ei näidanud oma lastele ega Juulale eriti välja, et ta neist hoolis, kuid pärast iga lapse surma poetas ta pisara ja enne Juula surma muutus ta oma naise vastu eriti soojaks. Vanapagan ei väljendanud oma armastust sõnadega, kuid ta teod rääkisid enda eest
lõunaosas. Neid müüdi suures koguses Tallinnasse ning heeringatünnid veeti edasi ka Novgorodi. Põhja-Saksamaalt ja Taanist on Eesti aladele jõudnud ka luukujukesi, mida kasutati nugade käepidemena. Tartust Vanemuise tn kaevandist on üks leitud, naise kuju, paremal õlal orav, vasakul käel istub koer. Keskajal arvati, et orav toob esile inimlikke pahesid ning külvab intriige. Vahel on oravat seostatud lausa vanapaganana. Seevastu koerale omistati meeldivaid iseloomujooni, koer kehastas truudust, eesmärgikindlust ning üleüldse positiivseid jooni. Tõenäoliselt on see kujuke valmistatud 13.-14. sajandil. Ka lossi tänava alt leiti luukujuke, mis on kusjuures päris eriline. Ühel küljel on Ristija Johannes, teisel küljel Püha Jüri, tavaliselt kujutatakse vaid ühte inimest. Üheks kaubaks, mida läänest palju sisse toodi oli tekstiil. Kõige kallim oli punane kalev,
annaabi.ee 
