Kirjand koera elust
isale. Siis võeti ka Muki puurist välja ja me läksime elama samasse perre.
See pere elas maal väikeses majakeses. Meie Mukiga hakkasime magama ahju
kõrval. Päeval lasti meid välja ja me saime joosta nii palju kui tahtsime. Seal õues oli ka
tiik.
Kord ei vaadanud ma ette ja jooksin kogemata tiiki. Muki tormas mulle muidugi järele.
Peale seda hakkasimegi tiigis ujumas käimas.
Elu seal oli väga tore. Koos Mukiga me vananesime ja lõpuks ka surime, kuid
paremat elu kui meie oma ei saagi tahta.
annaabi.ee 
