Eesti kotkad
vähem mürgitatud kui merikotkal. Pesitseb raskesti ligipääsevates soo- ja metsakolgastes,
mille inimasutus on hääbunud ning kuhu pehmete talvedega metsamehed ei pääse. Valdav osa
pesapaikadest on kaitse all, mille tõttu on kaljukotka arvukus kasvanud.
Kirjeldus
Tiibade siruulatus on kuni 227cm ja kehakaal isalinnul on 3-3,5kg. Emalinnul aga 4,5-5,5kg.
Vanemal linnul on laup tumepruun ja ülejäänud lagipea ning kukal kuldpruun. Nokk on must
ja vananahk kollane. Ülemine pool linnust on tumepruun heledamate suleääristega ja kogu
alumine pool näib välioludes üsna tume. Noorlinnud on aga tume-sokolaadipruunid, kuldse
pealaega. Tiivalaigud ja saba tüvik on laialt valged.
Toitumine
Põhitoiduks Eesti on valgejänes, teder ja metsis. Vaheldusena on ka halljänes, metskits, orav,
nugis, kährikkoer, ronk, laanepüü, sinikael-part ja toonekurg. Talviti toitub ka raipeist.
Pesitsemine
annaabi.ee 
