Eduard Viiralt
Paralleelselt skulptuuriga tegi Viiralt graafikat, kõigepealt muidugi joonistas. Viiralt õppis ka
minevikukunstist. Orientatsiooniga saksa kaasaegsele ekspressionistlikule kunstile seltsis
,,Pallases" huvi ka saksa klassika, nimelt renessansimeistrite vastu eesotsas Albrecht
Düreriga4. Düreri-vaimustus kajastub selgelt Viiralti 1920.1921. aasta pliiatsijoonistustes,
milles valitseb isemeelselt sõlmilise joone stiihia. Ühtaegu on ses joones täpset vormi- ja
karakteritunnetust. Vanameisterlikku võlu ananvad Viiralti joonistustele detailikordused
põhikujundiga ühel lehel. Sageli on neiks käed, mille ,,kõnet" Viiralt peenelt tajus. Viiralti
huvikeskmes on inimene, ent palju joonistab ta neil aastail ka maastikku, iseäranis armetuid
Tartu aguleid, Emajõge lotjadega, Tartu turgu hobuste ja talumeestega. Sageli said
koloreeritud pliiatsietüüdid aluseks viimistlematutele kompositsioonidele akvarellis või
tusijoonistuses ning estampidele.
annaabi.ee 
