Inetu pardipoeg
lühikese kehaga selles imepäraste printsesside maailmas.
Tüdruk võttis südame rindu ja astus sisse. Kõik olid kobaras koos ja sosistasid
omavahel. Kindlasti temast. Oh, miks pidi see nii raske olema? Mari kõndis õpetaja laua
juurde, riivates tee peal ühe tüdruku kätt. Mari palus vabandust, aga tüdruku pilk jäi sama
ülbeks, kui see oli olnud juba tema uksest sisse astumisel. Oh tuleks see õpetaja juba
kiiremini, mõtles ta. Seal ta oligi, tema uus klassijuhataja. Vanamammi, peaaegu
pensioniealine, kuid sõbraliku ja lahke näoga. Mari istus esimesse pinki, mis oli ainukesena
tühi.
Proua Sepp, nii oli õpetaja nimi, tutvustas Marit kogu klassile, lastes tal püsti tõusta.
Alati kui Mari närvi läks, juhtus midagi halba, nii ka seekord. Ta tõusis püsti ja ei märganud,
et ta jalg oli jäänud koti külge kinni. Järgmisel hetkel leidis ta ennast maas lamamas. Terve