Taani raamatukultuur
Mitte motiivid polnud talle selles tähtsad, vaid võimalikult lähedale
pääseda muistse luule tõelisele vaimule, seda kaasajale võimalikult võltsimatult uuesti
käepäraseks teha. Tema lühike ,,Põhjamaade mütoloogia" (1808) ja poeetilised kõnelused
,,Pildid kangelasaja langusest Põhjamail" (1809) teenivad erilist tähelepanu algallikate ausa ja
ustava käsitluse poolest.
Varsti elab ta läbi aga sügava usulise kriisi, millest tuleb välja paindumatu, ortodokslikult
vanaluterliku kristluse eestvõitlejana. Siitpeale seguneb tema ajaloolistesse mütoloogilistesse
käsitlustesse kristlikku tendentsi ja arvustavat suhtumist ratsionalismi ja romantikasse (mida
ta küll alguses oli toetanud). 1812 ilmub tema ,,Lühike seostatud maailma ajaloo ülevaade",
kus ta teeb maha nii Voltaire'i, Holbergi, Schellingit ja ka Oehlenschlägeri, keda ta austas.
Ometi on ta osanud õnnelikult ühendada oma taotlusi usuelu uuendamise alal rahvakunsti