Merikotkas
Linnu jalad on samuti
kollased ja alates jooksme keskosast sulgedega kaetud. Küüned on mustad. Linnu tunneb
kõige paremini ära tema heleda saba järgi, mille kotkas lennates lehvikjalt laiali sirutab.
Lennul on näha pisut heledam kael, helepruun kõhualune, helepruunid tiivad tumedate
hoosulgedega. Lennul hoiab lind oma kaela ja saba keha keskjoonest madalamal. Lend on
enamasti planeeriv, üksikute tiivalöökidega. Merikotka noorlind on tunduvalt heledam
vanalinnust, sulestikus on palju valgeid toone, mis vahelduvad tumedatega. Noore merikotka
nokk on must, hiljem muutub järjest heledamaks, vahanahk ja jalad aga kollased.
Toitumine:
Merikotkas toitub veekogudel elavaist loomadest. Kuna ta on suur lind, siis alates
pardisuurustest lindudest ta suurte lindude seas erilist valikut tegema ei pea, kes ette jääb, see
lõpu leiab. Sööb peaaegu kõiki, kellest jõud üle käib. Eestis on peale veelindude (pardid,
annaabi.ee 
