Ajalooga leppimine – kas eestlasele talumatu?
ajaloolast. Olevikust tagasivaatajad kipuvad minevikus toimunut ühelt poolt käsitlema
valikuliselt ja teiselt poolt hindama tänapäeva väärtuskriteeriumide järgi. Pahatihti jäetakse
kahe silma vahele põhjuse ja tagajärje seos, toonast otsust kritiseerides jäävad vajaliku
tähelepanuta seda esilekutsunud asjaolud ja tingimused.
Süüdistus, nagu oleks tollane juhtkond ilmutanud oma välispoliitilistes valikutes hukutavat
naiivsust, ei pea kindlasti paika. Vanakuradiga tantsimaminek tähendas neile nii hädasundi kui
ka viirastuslikku lootust, et laveerimisega annab lähenevas katastroofis riiki säilitada.
Aga ikkagi. Miks ei osutatud vastupanu? Miks ei tõstetud punase vägivalla vastu häält
rahvusvaheliselt mõistetavate protestide abil?
Kujutagem ennast aastasse 1939. Müncheni lepingust, mis pidi Briti peaministri sõnul tooma
,,rahu meie ajale", polnud pooltki aastat möödunud, kui Saksamaa okupeeris Tsehhoslovakkia
annaabi.ee 
