Religiooni osa kultuuris
Kultuuriruumiti see muidugi
erineb. Eestlasi on alati peetud usuleigeks rahvaks, samas kui islamiriikides on peaaegu kõik
tulised religiooni järgijad.
Ent mis vahe on Jumala tunnistamisel või mittetunnistamisel? Kui uskuda teadust, siis ei ole
tema olemasolust ühtegi tõendit leitud. Siiski ei saa me märkamata jätta aastatuhandete
pikkust pühendumust, mida ilma temata ei oleks saanud olla. Arvatavasti ühest vastust ei
saagi olla. Võib-olla ei ole religiooni puhul nii palju tegemist vanakesega pilve peal kui
inimese enda käitumisega. Pühakirjade poolt etteseatud moraalinormid on püsinud
tänapäevani ning, kas teadlikult või mitte, piirame ennast vastavalt. Need väärtused, millele
truuks oleme jäänud, annavad mõista, et Jumal ei ole kuskil mujal kui meis endis. Kellegina,
kes meid elus edasi juhatab ja vahel aukartust äratab.
Kuigi mõne inimese usulised veendumused võivad meis tekitada eelarvamusi, peame
meeles pidama, et meie kõigi kombed on pärit samadest allikatest