Eesti lähiajalugu
Hrustsov osutus Stalini surmajärgses olukorras väga osavaks - kui Beria oli
likvideeritud, suutis ta leida omale poolehoidjaid partei leeris. Kui 1953. aasta septembrist sai
Hrustsovist parteijuht, siis oli tema esimesi käike just vana hea parteihüvede ennistamine - 1953.
aasta märtsist kuni septembrini ei olnud parteil ametlikku juhti - tollal teda väga tõsiselt ei võetud.
1956. aastal oli see kuulus kõne, mis samuti hilisemas olulist rolli etendas, paljud vanakaadri
esindajad leidsid, et Hrustsov on üle piiri läinud ja teda sooviti 1957. aastal võimult maha võtta,
suutis tänu marssal Sukovile võimule jääda. Kui see pleenum toimus, siis olid tema pooldajad
ülekaalus, vastaseid nimetati parteivastaseks grupiks - st seda, et Hrustsovi oli kõik oma olulised
konkurendid kõrvaldanud ja 1958. aastal võttis endale ka valitsusjuhi koha parteijuhi kõrvale. 1960.