V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
endiselt ta erutust Ta hääl muutus järjest tasemaks.
«Ära pööra oma pead nõnda kõrvale. Kuula mind Asi on tõsine. Kõigepealt, tead sa ka,
kuidas kõik see juhtus? Naerda pole siin midagi, vannun sulle. Mis ma nüüd rääkisin? Aita
meelde tuletada! Ah jaa! Kohtupalat on oma otsuse teinud, mis sind uuesti võlla saadab.
Mina päästsin sind praegu nende küüsist, kuid nemad otsivad sind taga. Vaata ise!»
Ta viipas käega Vanajinna poole, kus otsimised ilmselt jätkusid. Kära ja müra ligines.
Asefoogti maja torn vastu Greve'i platsi oli täis lärmi ja valgust, vastaspoolsel kaldapealsel
jooksis soldateid tungaldega, kes karjusid: «Kus on mustlastüdruk? Surma! Surma!»
«Näed nüüd, et nad sind jälitavad ja et ma ei valeta. Ma armastan sind. Parem vaiki ja ära
räägi minuga, kui sa tahad öelda, et sa mind vihkad. Ma ei taha seda enam kuulda. Ma
päästsin su ära... Lase mind lõpuni kõnelda
annaabi.ee 
