Rahva kalendri kuupäevade nimetusi ja nende tähtpäevi ( uurimustöö )
kus seda päeva peeti taliharjapäevaks, päevaks,mis jagab talve pooleks. Traditsiooniliseks
paavlipäeva toiduks olid keedetud seapea, seakõrvad ja hapukapsad. Ka paavlipäev oli seotud
ilmaennustusega. Helmes ennustati, et kui paavlipäev on selge, siis on head tõuvilja loota.
Mustjalas aga öeldi, et kui paavlipäeval sajab siis tuleb viljarikas aasta. (1995 puusea aasta)
2. Veebruar – küünla-, vastla-, helme-, rado-, tormi-, tuisu-, heitlik-, hundi- ja vanaisakuu
Südatalvel oli huntide indlemise aeg, siis oli neid rohkesti näha ja kuulda.
KÜÜNLAPÄEV – 2. veebruar.
Küünlapäev on kirikukalendris küünlamaarjapäevaks ja kohati Lääne-Eestis pudrupäevaks
nimetatud päev. Küünlamaarjapäev on seotud uskumusega tule ja valguse puhastavast,
kaitsvast mõjust. Legendi järgi läks Maarja sel päeval vastsündinuga esimest korda kirikusse,
kus siis süttisid küünlad iseenesest põlema. Lääne-Euroopas lasksid usklikud sel päeval