Triin Tasuja luulekogu "Armastust on ja armastust pole" analüüs
armastust otsides olla. “Printsessid lossivaremeis, igavesti tornitippudelt vaatamas
alla, ootamas valgel ratsul последний геройd, juuksed kasvamas nagu üksindus
seinupidi alla, moodustamas meeleheite köisi…”
Autori jaoks on õnn nii hea kui ka halb. Luuletuses “Vanaema” kirjutab autor,
kui suur õnn on olla koos vanaemaga halval novembrikuu ilma ajal. Vanaema kodu
on talle nagu varjupaik paratamatuse eest. Ilma vanaemata jääks alles ainult jälk
november. “...ma istun su köögis, süüdimatu kogu maailmast, mida olemas polnud ja
neil päevil nüüd mõistan, et sinu juures on siiani kõik, mis maailmas üldse head on,
minu varjupaik paratamatuse eest..”
Samas arvab autor, et õnn on ka olla üksik, kuna lahkuminekud lähedastega
võivad teha liiga palju haiget. Teine hea omadus üksilduse juures on see, et sul ei
tule kunagi sellist situatsiooni, kus sulle lähedase inimesega on midagi halba
annaabi.ee 
