Kalevipoeg 12 lugu
ilusad kirjud marjapõõsad. Pärast mälestuskõne pidamist ning hüvastijätmist kinnitas ta
pisut keha ning tassis endale asemeks liiva, et oleks kuivem küljealune ja parem puhata.
Pelae pikka ning väsitavat päeva langes magus uni peagi noore mehe laugele.
3.2. Pikk magamine ja unenäod
Vaevalt oli Kalevipoeg sõba silmale saanud, kui teda hakkasid piinama möödunud
päevasündmustest painavad unenäod kuidas ta kohtus pisikese naljaka mehikesega, kes oli
metsatalus vanaeidele tantsinud ning hiljem tolle poegade käest põgenenud, kuidas ta oli
sortsidega võidelnud ning hulga kalleid laudu kaotanud, kuidas ta oli abimehest siilile
tänutäheks kasuka meisterdanud.
Ta ei olnud pikalt maganud, kui ligi hiilis salakaval soolasorts, pea täis kurje mõtteid. Tuuslar
silmitses magajat ning lasi käiku oma õela plaani puistas magajale unerohtusid, posis ja
lausus nõiasõnu. Oma tempudega ühele poole saanud, irvitas veel vaikselt ning lidus tagasi
paksu metsa.