Portugali põhjalik referaat
lennanud tuvi. Mustanahaline neoonroheliste pükstega mees pühib pingi kõrvalt kühvlile
olematut prahti. Erinevalt mitmest teisest suurlinnast on Lissabon peaaegu prügivaba.
Kodune Lissabon
Lissaboni lennujaamast päevaks sõidukaardi ostnud, istusin esimesele bussile, mis sattus
olema number 45, ja olin umbes pool tundi täielikus teadmatuses, kuhu see mind viia võib.
Kui hakkas tunduma, et linn muutub üha sõbralikumaks ja vanaaegsemaks, astusingi
juhuslikult peaväljakuäärses peatuses maha.
Siin peatuvad Lissaboni kuulsad ühe vaguniga ümarad trammid, millega on lausa kohustuslik
kas või paar peatust sõita. Väikese jalutuskäigu järel istun Rua de Santa Justa treppidel
paikneva pisikese koduse restorani lauda, et proovida rahvusrooga, mille üle portugallased on
kõige uhkemad: grillitud sardiine. Need maitsevad hästi.
Lissaboni vanalinn tundub väike ega ole veel turistihordidest rikutud. Seda võib järeldada
annaabi.ee 
