Kunstiajalugu
ühelgi tema alamal. Vaarao mastaab ehitati kõrgem, aga kõrgusse tõustes pidi see paratamatult
ahenema. Nõnda jõutigi astmikpüramiidideni (NT: III dünastia vaarao Džoseri püramiid). IV
dünastia ajal saadi astmete täitmise teel tõelised püramiidid. Kõige kuulsamad on püstitatud
Cheopsile. Chefrenile ja Mykerinosele Kairo lähedale Giza väljakule (kõrbes). Giza püramiidid on
hiiglaslikud ja nende kolmik on ka ainust 7st vanaaaja maailmaimest, mis on tänaseni säilinud. Suurim
neist kuulub vaarao Cheopsile. See on 140m kõrgune ja ruudukujulise aluse pindala on üle 5 ha.
Püramiid on laotud rohkem, kui 2st miljonist korrapärasest kivipangast, millest igaühe kaal on mitu
tonni. Püramiidid pole ühtlane kivimass, neis on käigud, mis viisid hauakambrisse. Pärast matust need
suleti. Pealispind on kaetud lihvitud kiviplaatidega (tänapäevani on selline kate säilinud Chefreni
tipuosas)
annaabi.ee 
