Rahvalooming ja rahvalaul
regivärsi reeglitest enam kinni ei peetud. Algriim asendus lõppriimiga. Lõppriimis värsiread
riimuvad. Uuemat rahvalaulu lauldi ka mitmehäälselt ja saadeti pillidega. Kadus ära
maagiline tähendus ja ka seotus rahvausundiga. 19. saj kujunesid Eestis rahvalauludeks
mitmete teiste rahvaste, eriti sakslaste viisid. ,,Mu isamaa armas".
Eesti muusikakultuuri tekkimine
Laulukooride võrk hakkas kujunema 19 saj ja oli seotud kihelkonnakoolide tekkega.
Muusikatundides lauldi neljahäälselt vamulikke koraale, seitse muusika tundi nädalas.
Eeskuju andjaks oli eriti Laiuse kihelkonakool. Selle kõrval kujunesid muusikakeskusteks ka
Põltsamaa ja Torma. Tuntud olid Torma (Adam Jakobson) ja Väägvere (David Otto Wirkhaus)
pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu
võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis
Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid,
annaabi.ee 
