V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tõugatutega sisse tungida määratusse Palee saali, mis nüüd, 6. jaanuaril 1482, nii kitsaks oli
3
jäänud, siis ei puuduks sel vaatepildil oma huvi ja veetlus ning meie ümber oleks nii palju
muistseid asju, et nad paistaksid meile täitsa uutena.
Kui lugejal midagi selle vastu pole, siis katsuksime edasi anda muljet, mida me ühes
temaga saaksime, kui me sisse astuksime selle suursaali uksest ja oleksime järsku keset seda
pikkades vammustes, vattides ja vestides rahvahulka.
Kõigepealt tunneksime suminat kõrvus ja pimestust silmis. Meie pea kohal on kahekordne
teravkaarvolv, mida kaunistasid puunikerdused ning kuldliiliad taevassinisel põhjal, jalge all
vaheldumisi valgest ja mustast marmorist põrmand. Mõni samm meist eemal on määratu
suur sammas, siis teine, kolmas, kokku seitse sammast piki saali, mis ta laiemal kohal
toetavad kahekordsete võlvkaarte aluseid. Nelja esimese samba ümber asuvad kauplejate