Ajalooallikad ja eesmärgid
"
4. Mesopotaamia.
4.1 Looduslikud olud. Mesopotaamia st. Kreeka keeles jõgedevaheline maa, asus Eufrati
ja Tigrise jõe kesk- ja alamjooksul. Põlluharimine lõunaosas oli võimalik vaid
niisutamisel, põhjaosas vajalik kuivendamine. Loodusvaradelt vaene: vaid savi ja
pilliroog. Välismaailmale avatud.
4.2 Riiklus ja ühiskond. Sumeri linnriigid. Mesopotaamia tsivilisatsiooni rajanud sumerite
keeleline kuuluvus ja päritolu pole teada. Rajasid suuri asulaid ja kasutasid piltkirja.
Vamistasaid vasest tööriistu. Võtsid kasutusele ratta. Iv aastatuhandel eKr jõudsid
riikluseni. Iga tähtsam linn moodustas omaette riigi. Riigid sageli üksteisega sõjas. Igal
riigil oma kaitsejumalus, kellele pühendati ristküikukujuline astmiktempel ehk tsikuraat.
Kuningas oli eelkõige sõjapealik, talle kuulus ka kõrgem kohtuvõim. Vabad kodanikud-
talupojad ja käsitöölised moodustasid sõjaväe põhijõu. Vabadel kodanikel õigus
rahvakoosolekul- riigivalitsemises kaasa rääkida