Mina õpetajana essee
silmapilgust. Austus tuleb enda vastu tekitada. Ma arvan, et õpetajana ei tohiks ametis olla ka
need kes jälestavad lapselikku lihtsameelust ja tähelepanu kadumist hetkel oluliselt teemalt.
Meie kui õpetaja ülesanne on seda rahumeelselt paranda. Need aga kes sellel arvamusel ise ei
ole, ei tohiks minu arvates õpetajana töötada, sest võime jätta eluaegseid jälgi õpilase
psüühhikasse agressiivse käitumisega nii vamises kui füüsilises mõttes.
Olen kokku puutunud lasteaia õpetajaga, kes on täiesti veendunud, et oma lapsi rühmas
tuleb alandada ja mõnitada kõikide laste ees ebaõnnestumise korral. Viisakat suhtlemist peab
ta vajalikuks ainult täiskasvanud inimestega. Kui ennem suhtusin sellese kui ühte
õpetamisstiili, kuna ma olin siis ise veel laps, siis nüüd olen jõudnud kindlale arusaamale, et
see on vale