Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal
põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse.
Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks.
Koolid asutati kirikute juurde. Õppetegevust soodustas uue eestikeelse katekismuse väljaandmine ja
aabitsa trükkimine. Köstri võimekusest ja teadmistest olenes koguduse liikmete lugemisoskus. Köstriks
võeti inimesed, kes olid piisavalt haritud, et olla laste õpetajaks.
Emakeelsete kirikukoolide vamaine andis eestlastele võimaluse pääseda kirjasõna
juurde. Siit sai aluse raamatu ja hariduskultuur, mis võis teostuda alles mitu
inimpõlve hiljem. (Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud).
Kooliõpetus pärast Liivisõda
Reformatsiooniideed hakkasid maakihelkondades levima alles pärast liivisõja lõppu. Eestimaal
kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat
paberit, korralikke elukombeid
annaabi.ee 
