Eesti uusim ajalugu 1850-1944
elanikele demokraatlikke vabadusi ja laiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta
kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla
mahasurumiseks".
Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt
rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.[1]
10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, mis kestis kuni 1908.
aasta 15. septembrini, mil see asendati “tugevdatud valvuskorraga” (kehtis kuni 1911. aastani).
Kogu Eestis toimusid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed Teataja, Uus
Aeg ja Eesti Postimees. 26. detsembril 1905 kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja
Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbi viidud karistusoperatsioonide
käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45
inimest.
Rahutused Tallinnas
12.–24
annaabi.ee 
