"valvsusastme" - 1 õppematerjal

Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt

kuukabarra jmt), kalad (parupeneus cyclostomus jmt), roomajad (mõned krokodillid) ja putukad (leegionärsipelgas) on võimelised jahipidamisel koopereeruma ja niiviisi kätte saama ka suuri saakloomi, kellest üksikul isendil jõud üle ei käi. Nt on leitud, et šaakalid on paarikaupa küttides neli korda efektiivsemad kui üksinda • rohkem aega toitumiseks – Seoses sellega, et kõrgenenud valvsusastme tõttu võivad kiskjate poolt ohustatud loomad ennast seltsingus viibides julgemini tunda, saab iga üksik isend grupis viibides olla vähem valvas ja talle jääb rohkem aega toitumiseks • süsteemne taastuvressursi kasutus – Nagu selgus peatükist 7, on iseuuenevast toiduressursist (rohi, nektar jms) toituvatel loomadel kasulik külastada toitumiskohti süstemaatiliselt, kindlate ajavahemike järel, mis võimaldab ressursil vahepeal piisavalt taastuda