talle selgitada, et enesetapp pole lahendus; 4) Lotte oleks võinud varem hakata Wertherist eemale hoiduma, mitte lasta tal ennast igapäevaselt külastada; 5) teel tantsupeole öeldi Wertherile, et ta ei armuks Lottesse, sest tal on juba kihlatu olemas, kuid Werther ei hoolinud sellest (kui ta oleks kuulanud, mis talle öeldi, oleksid asjad võib-olla teisiti läinud); 6) Wertheri teener oleks võinud tema suhtes valvsam olla. Ei: 1) oma enese nõrkus; 2) suutmatus kellelegi haiget teha; 3) ta ei suutnud kedagi teist tappa, et enda tahtmist saada; 4) armastus Lotte vastu oli nii võimas, et ei suutnud ilma temata elada; 5) Lotte põgenes peale Wertheri suudlust enda tuppa ning arusaam, et Werther ei näe teda enam mitte kunagi, piinas Wertherit liiga palju;
poolt kuulata, võis korraga karjuda, nõnda oli asi mõlemile palju selgem, sest igaüks kuulis ainult ühte arvamist. · Arvati, et joomine on ülemuse (jumala) poolt mitte ainult lubatud, vaid ka seatud ja viin ise on jumala armuand kurbadele rõõmustuseks. · Pearu pani Andresele tolle ,,krutskeid" väga pahaks, sest tema arvates pidi mees ikka olema, mis ta on, aga mitte nõnda, et ükskord nii ja siis jälle naa. Oleks Andres algusest peale krutskitega olnud, oleks Pearu teadnud valvsam olla, ent tema oli Andrest usaldanud ning sai selle eest pähe. Oli väga vihane. Kuna ükski tema mõnitus-tänitus Andrese meeleolu ei mõjutanud, hakkas ta küüntega Andrese habet kiskuma. Andres habeme tükid maas vedelemas, nägu verine. Pearu polnud viga midagi, ent Andres oli hellast kohast haaranud, seega olid tal muud valud. Andres oli aga rõõmus, et oli kordki Pearule õigesti kätte saanud maksta. Andres oli kohe nii rõõmus, et koju jõudes, haaras Marilt ümbert kinni,
Claude Frollo õpetas teda kõnelema, lugema ja kirjutama. Claude Frollo oli teda lõpuks ka kellalööjaks teinud. Ent Quasimodot suure kellaga paari panna tähendas sedasama, mis anda Romeole Julia. Quasimodo tänutunne oli sügav, kirglik, piiritu; ja kuigi ta kasuisa nägu oli tihti sünge ja külm, jutt napp. järsk ja käskiv, polnud tänutunne teda hetkekski maha jätnud, ülemdiakonile oli Quasimodo kõige alandlikum 148 ori, kõige kuulekam teener, kõige valvsam peni. Kui vaene kellalööja kurdiks jäi, tekkis tema ja Claude Frollo vahel salapärane ja ainult neile arusaadav märkide keel. Nii oli ülemdiakon ainukene inimene, kellega Quasimodo sai suhelda. Ainult kahe asjaga oli tal siin maailmas tegemist: Jumalaema kirikuga ja Claude Frolloga. Ülemdiakoni võimu kellalööja üle ja kellalööja kiindumust ülemdiakonisse ei saa millegagi võrrelda. Claude'il oleks tarvitsenud ainult märku anda ja Quasimodo oleks kas
annaabi.ee 
