Ohtlik elu
mõte mida teeme?” nad siis vastasid : „ Ära nüüd põnnama ka löö eksole, mis
mõeldud see tehtud!” Nii me kõndisimegi kuni jõudsime sihtmärgini ja asusime
oma paani ellu viima. Hiilisime kikivarvukil ukseni, võtsime kotist kangi ja
taskulambi ning meil ei tasunud kaua ukse kallal võidelda, sest uks oli vana ja
roostes ning tuli hõlpsasti lahti. Kui me ukse lahti saime läks alarm tööle ning
lambid, mida me ennem ei näidud, põlema ning valvurid, kes oma valvetunde
veetsid, tulid ja võtsid meid kinni. Mul oli sellinne hirm, et oleksin äärepealt
püksid täis teinud. Meid pandi musta Škodasse ning viidi politseijaoskonda.
Seal pidime natuke aega istuma ning ootama kuni helistatakse meie vanematele.
Meie õnnetuseks võtsid nad ära meie kaamerad ja maja plaanid ning ei andnud
enam tagasi. Meil oli neist asjadest jumala suva. Tähtis oli siit jaoskonnast
minema saada. Olime umbes 30 minutit jaoskonnas, kuni ilmusid välja meie
annaabi.ee 
