Eesti keskaja mõiste ja koht Eesti ajaloos
Primaarseks on sotsiaalne
positsioon. See määrab ära õigused ja kohustused, ning võib määrata ka selle, mis
keeles ta räägib. See ei tulene saksastumisest, vaid ühiskonnas olemas
"saksasituatsioonid ja mittesaksasituatsioonid". Nt poeskäimine (saksa keelne).
E eesti ja lätikeelsete tekstide vähesus tingitud sellest, et eesti situatsioonid ei
vajanud kirjalikku jäädvustamist. Vajadus kohalikku keelt üles kirjutada, tekkis selle
keele mitteoskamisest - palve- ja valvetekstid. Otsekeel jumalaga pidi olema
emakeelne. Samuti keskaegne õigussüsteem pidas tähtsaks, et reeglid ja
traditsioonid oleks tähtsalt järgitud. Vormelite ja vannete täpne lausumine. Iga
inimene pidi need vanded lausuma oma emakeeles. Kirja pandi, et sõnastus oleks
täpne.
Lisaks etnilisele, kultuurilisele ning keelelisele aspektile olemas ka õiguslik aspekt.
Eri inimeste kohta kehtis erinev õigus. Erinevus linnaelaniku ja talupoja vahel. E
annaabi.ee 
