"valvetee" - 1 õppematerjal

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

» Tõepoolest kuuldi all käsitrummi heledat põrinat. «Mõni mustlanna Böömimaalt,» ütles Fleur-de-Lys ükskõikselt platsi poole pöördudes. 231 «Vaadake, vaadake,» hüüdsid ta reipad sõbrannad ja jooksid kõik palkoni äärde, kuna Fleur-de-Lys, mõeldes oma peigmehe külmusele, neile aegapidi järele läks. Too aga oli õnnelik, et vabanes sel moel tüütust vestlusest, ja läks tagasi tuppa rahuldatud näoga nagu sõdur, kes teenistuskohustusest vabaneb. Ometi oli see valvetee-nistuskohustus Fleur-de- Lysi juures õigupoolest meeldiv ja veetlev kohustus; alles hiljuti oli ta sel arvamisel, kuid vähehaaval oli kapten sellest tüdinud, ja mida lähemale abiellumine nihkus, seda jahedamaks muutus ta asja vastu. Liiati oli ta kärsitu loomuga ja -- kas tarvitseb öelda? -- pisut labase maitsega. Kuigi sünnipäralt iidsest aadlisoost, oli ta mundrikandjana nii mõnedki panetanud sõjamehe kombed omandanud. Talle meeldis kõrts ja mis sellega kaasas käib