Riigihümn Riigihümn on kodumaad ülistav pidulik muusikapala, mis kuulub riigi ametlike sümbolite hulka. Riigihümne hakati kasutama 18. sajandi lõpus. Tänapäeval on hümn igal riigil. Riigihümne esitatakse pidulikel riiklikel sündmustel, vastuvõttudel, aktustel ja meeleavaldustel, kuid ka rahvusvahelistel spordivõistlustel, näiteks enne riikidevahelist jalgpallimatsi või sportlaste autasustamisel. Riigihümni lauldakse enamasti ühiselt ning sellega kaasneb püstitõusmine või valveseisak. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" on Eesti Vabariigi riigihümn, mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda esimesel üldlaulupeol, mis toimus 18.20. juunil 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis sai 19. sajandi lõpul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algselt
Pronksist vähem säilinud, sest need on ümber sulatatud, roomlaste koopiad Krüselefantiintehnika skulptuurid: · Segatehnika, kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kivikestest, nt Athena kuju partheonis ja Zeusi kuju Olümpias Ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid Arhailine ajastu Alasti meeskujud kourosed: · Laiaõlgsed, valveseisak, rusikas käed, vasak jalg sammu võrra eespool · Kujutasid ideaale sõjakangelastest ja sportlastest Riietatud naisfiguurid kore´d · Alati riietatud · Nägudel rõõmus ja elav pilk · Seostati riiete, ehete ja soenguga Klassikaline ajastu Kaob tardunud poos ja kujutatakse keerukamaid poose Kontraposti rakendamine:toetumine ühele jalale, teine nõjajalg Polykleitose ,,odakandja", sõdalase-atleedi ideaaltüüp, mis sai kaanoniks
annaabi.ee 
