Venemaa enne 1917. aastat
loodi ministeeriumid (maavägede, laevastiku, välisasjade, siseasjade, rahanduse, kaubanduse,
justiits, hariduse). Juba Paul I oli rajanud otse keisrile alluva keiserliku kantselei, kus alguses
oli kaks osakonda. 1826 asutas Nikolai I kolmanda osakonna, mille peamiseks tegevusalaks
sai poliitiliste teisitimõtlejate jälitamine. Kolmas osakond likvideeriti 1880 ja selle ülesanded
läksid siseministeeriumi politseidepartemangule (täpsemalt poliitilise politsei valvejaos-
konnad ehk ohranka). Sellega seoses suurenes järsult siseministri tähtsus.
10
1810 asutati Speranski eestvõttel ka Riiginõukogu ( ), millest pidi
algse idee järgi kujunema tulevase Venemaa parlamendi ülemkoda. Parlamenti ei sündinud,
keiser võttis omaks konservatiivsema poliitika, Riiginõukogu jäi vaid nõuandvaks organiks ja
selle liikmeiks nimetas keiser oma usaldusaluseid
annaabi.ee 
