Elu keskaegses linnas
kontoriks. Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline.
Tähtsamateks mööbliesemeteks pidasid inimesed söögilauda ja voodit.
Ruumiitsikuse tõttu olid tänavad kitsad, elamute krundid samuti. See võimaldas
jõukamatelgi kaupmeestel ehitada vaid kitsaid elamuid.
Võrreldes keskaegset linna külaga, siis erinevused olid tohutud. Esiteks kõrged
kirikud ja tornidega linnamüürid paistsid rändajale juba kaugelt silma. Linna pääses
läbi hästi valvatus väravate kaudu ning linna südameks oli turuplats, mida ääristasid
ka väiksed poed. Sinna sai läbi iga tähtsama tänava kaudu.Seal seisis tavaliselt kõige
ühiskondlikum ja tähtsam hoone – raekoda.
Keskaegne linn oli välisilmelt eelkõige kindlus, mis pidi andma selle elanikele
sõdade ajal varju ja kaitsma neid röövretkede eest. Nende linnade ilmes peegeldus
otseselt nende jõukus ja tähtsus.Suuremad neist suutsid rajada oma tuumiku ümber
võimsa kivist ringmüüri
annaabi.ee 
