Küpresse tardunud ladvus öökull huikab, Esikkogu ,,Palavik" (1934) täht mõni tulisilm öö taarnais tuikab. Teine luulekogu Fontäänest kihisedes keeb kristall; kül udu piki kivisambaid sujub. ,,Kohtupäev" (1937) Kes mäletab veel kahavat printsessi, öö vaikuses kes kaua valvand siin, pää kuumav kaleda kolonni najal? See oli sätendaval, vingel aastajal, kuid nüüd mind siia toonud sama piin ja peitnud vari samase küpressi. Kuu kaame valgus lillepeenraid katab kui surnulina. Pulstund puude all fontäänest kaugeid halinaid veel kajab.
,,Palaviku" luuletused jäävad aastatesse 1925-1930 ning ,,Palavik" ise ilmus aastal 1934. Dekadents viitab kultuuri langusele ja allakäigule. Väga iseloomulik on paheline, mandunud ja haiglane luuletajatüüp. Siia on kaasatud ekspressionistlikku kujundlikkust. Luuletused on läinud heas mõttes süngemaks. Juurde on toodud tumedamaid detaile, kuid sõnad kõlavad muinasjutuliselt: ,,Kes mäletab veel kahavat printsessi,/ öö vaikuses kes kaua valvand siin,/---/ kuid nüüd mind siia toonud sama piin/ ja peitnud vari samase küpressi."(,,Haud"). Sellised luuleread tekitavad salapärase ja võluva tunde. Ümbruse väljendamiseks on tabavad ütlused: ,,Kuu kaame valgus lillepeenraid katab/ kui surnulina."(,,Haud") ,,Palavik" peegeldab kaost ja selginemist üksikinimeses, inimene on tõene ja oma kannatuste ning hädadega. Kõige kallal nähtakse ise vaeva, ning kujutatud on õiget töökat inimest
annaabi.ee 
