E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
» kogeles Agnes nägu kõrvale pöörates, sest ta kärus
häbipuna näidata, mis talle palge tõusis.
«Kõige esimeste seas ja .kõige imelikuma kiirusega,» tõendas Gabriel armutult. «Ärge tema
elu eest kartke, preili Agnes; ma ei usu, et venelased teda iganes kätte saavad, kui neil tiibu
seljas ei ole. Venelased on siin jälle kord näidanud, et neil ümberpiiramise-sõjas osavus ja
kavalus puudub. Nad teadsid vist, et kõik mõisamehed laagris joobnud on ja võisid kerge
vaevaga valvamata väravast sisse tungida, aga kõrget aiamüüri mõisa taga sisse piirata ei
tulnud neile meeldegi. Teie isa on tark sõjapealik; ta nägi vist kõhe ara, et vastupanemine»sel
korral asjatu, pääsemise tee aga veel lahti oli, ja käskis ise kõiki põgeneda. Sarnasel korral ei
ole ju taganemine sõja seaduste järele mitte teotav asi, vaid mõistuse käsk. Venelaste kätte ei
ole vist palju rohkem langenud kui mõned joobnud sõjamehed laagris -- ja neist ei ole suurt
annaabi.ee 
