Terase saamine: Terast saadakse rauamaagist. Rauamaaki segatakse koksi (kivisöest saadav süsinik) ja lubjakiviga (kriit). Siis juhitakse sellele segule kuuma õhku, kuni jõutakse temperatuurini üle 1500 kraadi. Raud sulab ja enamik mittesoovitavaid lisandeid tõuseb selle pinnale räbuna, mis eemaldatakse. Järelejäänud rauda nimetatakse toormalmiks. See sisaldab endiselt mitmeid lisandeid, eelkõige süsinikku, kuid pärast edasist kuumusega töötlemist võib seda kallata valuvormidesse, et valmistada valumalmist esemeid nagu näiteks mootoriosi. Enamik toormalmist läheb puhastamisele, et saada sellest terast. Selleks lisatakse terasejäätmeid ja puhutakse selle pinnale hapnikku, et enamik süsinikku välja põletada. Teras on sitke ja kõva materjal, mida kasutatakse sildade, hoonete, rööbaste, torude, traadi, talade, kirjaklambrite, söögiriistade, mootorite ja masinate ehitamisel. Terasest saadakse roostevaba teras nii, et terasele lisatakse kroomi ja niklit.
Sõltuvalt sellest, kui palju gaasilist hapnikku jääb terasesse, jaotatakse teras keev-, rahulik- ja poolrahulikteraseks. Kaasajal toodetakse enamasti alumiiniumiga taandatud rahulikterast. Varem kasutati ka meetode, kus ülearune C eraldat happelises (Bessemeri meetod) või aluselises (Thomas' menetlus) keskkonnas. Tänapäeval toodetakse terast enamasti pidevvalu tehnoloogiaga rahulikterasena, mis on kõige kvaliteetsem. Pidevvalu puhul ei valata sulaterast valuvormidesse, vaid ta läheb koheselt valukopast (läbi erilise suulise) valtsimisse. 1.2 Terase lisandid C - suurendab nii voolavuspiiri kui tõmbetugevust, murdevenivus, löögisitkus ja keevitatavus halvenevad. Parandab karastatavust. Si - O redutseerija; halvendab töödeldavust, suurendab haprust. P - suurendab tugevust, kulumiskindlust, roostekindlust; põhjustab külmhaprust, halvendab keevitatavust. S - halvend