Majanduseksamiks valmistumine
muudaksid selle kodumaiseks rahaks. Nii tekkisidki inimesed, kes vermisid välismüntidest
kodumaist raha. Kuna nad tegelesid rahaga, siis oli neil lihtne viia kokku inimesed kes
vajasid laenu ja need, kellel oli võimalik laenu anda.
Tõeliselt tänapäevased pangad tekkisid aga renessansiajal Euroopas. Alates 16.
sajandist jagunesid pangad peamiselt kaheks: valuutavahetuspankadeks ja
deposiitpankadeks.
Valuutavahetuspangad ei tegelenud pangandusega selle tänapäevases tähenduses.
Üks funktsioon oli välisvaluutaga arveldamine. Teine, peamine, funktsioon seisnes aga selles,
et valuutavahetuspank võttis vastu väärismetalle ja muutis selle pangarahaks. Kui panka
toodi kulda kullakangide või välisvaluutana, siis pank vermis sellest pangaraha, mida
kaupmehed koheselt aktsepteerisid. See tähendas, et kaubatehingut tehes ei pidanud enam