Rubla aga seda ei pakkunud. Oli vaja oma raha, mis aitaks kriisist välja tulla (7: 44-47). 1.2 Rahareformi Komitee 1991. a. märtsis moodustati laialdaste volitustega rahareformi komitee, kuhu kuulusid Edgar Savisaar, Rein Otsason ja Siim Kallas. 1992. a. olid komitee liikmeiks Tiit Vähi, Siim Kallas, Rudolf Jalakas ja Ardo Hansson (asendusliikmena). Komitee määratles algatuseks rahareformi läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. Rahareformi Komitee volitused lõppesid 29. juunil 1995 (Ettevalmistused kroonile üleminekuks 2007). 1.3 Ettevalmistused oma rahale üleminekuks Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes ,,Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel ,,Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu (Eesti Vabariigi rahareform aastal 1992 2009).
[4] Novembris 1990 sai panga nõukogu uue koosseisu. Esimeheks jäi R. Otsason, kelle asemele 1991. a. mais määrati A. Veetõusme. [4] 1991. a. märtsis moodustati laialdaste volitustega Rahareformi Komitee, kuhu kuulusid E. Savisaar, R. Otsason ja S. Kallas. 1992. a.. olid komitee liikmeiks T. Vähi, S. Kallas, R. Jalakas ja A. Hansson (asendusliikmena). Komitee määratles algatuseks rahareformi läbiviimise üldalused, kinnitas asjakohase ettevalmistusplaani ning kehtestas ajutised valuutareeglid. [4] Septembris 1991 nimetati Eesti Panga presidendiks Siim Kallas, kes seadis eesmärgiks rahareformi teokstegemise hiljemalt 1992. a. I poolaastal. Eesti oli taastanud iseseisvuse, mis oli oma rahale ülemineku üks tähtsamaid eeldusi. Rahareformi kiire teostamise vajadust mõjutasid ka Venemaa keskpanga tekitatud sularahadefitsiit ja aina kiirenev hüperinflatsioon. [4] Rahareformikava väljatöötamiseks ja reformi ettevalmistamiseks moodustati Eesti Pangas