Hüperinflatsioon
kujundada monopoolseid hindu. Samal ajal siseturu hindade vabakslaskmisega
liberaliseeriti Eestis ka väliskaubandus, mille tagajärg oli imporditud toorme ja
energia hindade järsk tõus. Selle kõige tulemusena jõudsid hinnad 1992. a juuniks
võrreldes eelmise aasta lõpuga kasvada 5,5 korda ning võrreldes 1990. a III
kvartaliga 33 korda. Ühtlasi valitses kaubadefitsiit ja talongimajandus. Vabalt sai
kaupu osta vaid nn kommerts- ja valuutapoodides, kus kauplemine toimus välisraha
(tavaliselt Soome marga) alusel ning hinnad olid enamikule elanikest
vastuvõetamatud.
Hüperinflatsioon sundis Eesti juhte kiirustama rahareformi korraldamisega, et
eemalduda rublatsoonist. Juunis 1992 asendati rubla krooniga ja sama aasta juulist
detsembrini tõusid hinnad võrreldes juuniga 1,9 korda. Kui võrrelda protsente, siis
hinnatõusu kasvutempo vähenes poole aastaga pärast rahareformi viis korda 450-lt
90ni