"valuutakauplused" - 1 õppematerjal

EESTI JA VENEMAA KAUBANDUSE AJALUUGU JA ANALÜÜS

alluvusse pakketsehhe. Kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem, see tähendab et valitses paljude kaupade defitsiit. Nõukogude Liidu ajal (millega Eesti oli liidetud 1940–1991) ja eriti 80-ndate aastale lõpust alates ei olnud töö eest makstud raha ainus tingimus või eeldus, et üht või teist vajalikku tarbekaupa, veel vähem aga luksuskaupa saada. Olid ka „võrdsematest võrdsemaid“ kellele kehtisid teised reeglid ja teised ostukohad - eripoed, valuutakauplused jms. Kasulik oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust osa defitsiitsemat kaupa poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi tuttavatele. Kauplustes olid defitsiitsete kaupade müügil tihti pikad järjekorrad, inimesed ostsid niipalju kui võimalik, sest kunagi ei teadnud ette, mida millal vaja võis minna. Töökohtade kaudu oli inimestel võimalik osta spetsiaalseid „Brežnevi pakikesi“, mis osaliselt sisaldasid defitsiitseid toiduaineid. Kaubadefitsiit süvenes veel 1980.–90