EESTI JA VENEMAA KAUBANDUSE AJALUUGU JA ANALÜÜS
alluvusse pakketsehhe. Kaubaturul oli nõudmine pakkumisest suurem, see
tähendab et valitses paljude kaupade defitsiit. Nõukogude Liidu ajal (millega
Eesti oli liidetud 1940–1991) ja eriti 80-ndate aastale lõpust alates ei olnud
töö eest makstud raha ainus tingimus või eeldus, et üht või teist vajalikku
tarbekaupa, veel vähem aga luksuskaupa saada. Olid ka „võrdsematest
võrdsemaid“ kellele kehtisid teised reeglid ja teised ostukohad - eripoed,
valuutakauplused jms. Kasulik oli omada tuttavat kaubandusvõrgus, kust
osa defitsiitsemat kaupa poelettidele ei jõudnudki, kuna see müüdi
tuttavatele. Kauplustes olid defitsiitsete kaupade müügil tihti pikad
järjekorrad, inimesed ostsid niipalju kui võimalik, sest kunagi ei teadnud
ette, mida millal vaja võis minna. Töökohtade kaudu oli inimestel võimalik
osta spetsiaalseid „Brežnevi pakikesi“, mis osaliselt sisaldasid defitsiitseid
toiduaineid. Kaubadefitsiit süvenes veel 1980.–90