Keskaegne Liivimaa
vaimulikest, sõduritest, teenritest. Saksa ordu peaeesmärgiks oli
kaitsa Liivimaa kristlasi ja sõdida “paganate” vastu. Sõjateenistus
polnud kohustus. Sõjakäigul osalemine andis õiguse saada osa saagi
jagamisel. 13. Sajandil oli liivimaalastel kõige rohkem sõjalisi
konflikte leedukatega.
Keskaegse Liivimaa võimusuhted
Saksa ordu ja Riia peapiiskopi suhted olid reguleerimata. Esimeste
maadejagamiste agesed dokumendid väitsid, et ordu on omal maal
iseseisev valutseja, kuid ta peab piiskopile kuuletuma. Liivimaa
piiskopid hakkasid 14.sajandi alguses väitma, et ordu on saanud
kõik oma valdused Riia peapiiskopilt lääniks ja seetõttu peaks
andma ordumesiter peapiiskopile vasallivande. Siiski toodi ette
privileegid, et Saksa ordu allub otse ja ainult paavstile. Saksa ordu
eesmärk oli samasuguse poliitilise võimu saavutamine nagu tal oli
Preisimaal, kus piiskoppide ilmalik võim oli piiratud. Riia